Tuuli oli koduskäimas

Tuuli oli raamaturiiuli juures midagi otsimas. Minu küsimise peale, mida otsid, vastas ta, et oma rohelise kanuu passi. Jõudsin küsida , kuidas Sul läheb? Mille peale ta vastas Ok! Kuid see viimane üritus ei tulnud mul kahjuks kõige paremini välja.
..... ja lõppenud see külaskäik oligi, nii põgus kuid siiski enne jõule.
Minul, emana, oli sellest OK!-ist nii hea meel, et oleks tööl tahtnud kõigile hõisata, Minu tütrel läheb hästi! Jagan siinkohal teiega oma rõõmusõnumit, Tuulil on kõik ikkagi Ok!
Nii me emad oleme, tahame loota ikka, et lastel läheks hästi ja kui muidu teateid ei saa, siis kas või läbi unenäo.(tavaliselt ma unenägusid ei näe või ei mäleta)
Ja nüüd ma nii mõtlengi, elan usus, et Tuulile valiti kõrgemalt poolt välja parim elulugu ja tal on kindlasti teispoolsuses palju korda saata, ju teda oli sinna enam vaja kui meile. Kuid ei saa üle ega ümber küsimusest miks? Miks?
Mina, ei suuda juhtunuga ikka harjuda, mõtetes arutan endiselt elu-olulisi küsimusi läbi nii Tuuli kui Taaviga, nagu varem. Tõtt öelda mõtlen Tuulile enamgi kui aasta tagasi(kogu aeg oli ju nii kiire ja rutt).
Kui väga ma tema järele igatsen.
Kui Taavi on külas käimas, lauda kattes jääb näppude vahele peaaegu alati 4 taldrikut j.n.e.. Harjumuse jõud on suur.
Kuid eluga tuleb edasi minna.
Olge tublid, püüdke enam märgata armsaid inimesi, kes on teie ümber.

Teid kõiki tervitades ja head käekäiku soovides

Tuuli ema

Jõulu esimesel pühal 2008

Reti Saks "Hoiab hinge kinni"

Tuuli sõbrad! Soovime teile rahulikku jõuluaega ja tegusat uut aastat.

Maire, Matti ja Taavi

Lund!

Häid jõulupühi Tuuli perele ja sõpradele!

Miss Jõgevamaa

Pühapäeval möödus täpselt aasta, mil tegime Tuuliga Tahma-Toomaseid ja sel aastal, kui olin taaskord nukke sõpradega valmistamas mõtlesin Tuuli peale. Üldse mõtlen temale sageli ja vahetevahel me räägime. Kõige sagedamini unes, kuid vahetevahel ka siis, kui teen midagi, milles tema osaline on olnud ja on.

Tuli meelde lubadus, et pidin kirjutama loost, kus Tuuliga käisime Piretit tema sünnipäeval õnnitlemas ja nüüd tahan enda lubaduse täita.

Oli taaskord külmavõitu pime õhtu, kui Tuuli helistas ja uuris, et kuidas me saaksime Piretit tema sünnipäeval meeles pidada. Tegin ettepaneku, et läheme teda rongile vastu võtma kuna oli teada, et ta pidi õhtul Jõgevamaalt, vanemate juurest tulema. Arutlesime telefonis, et võiks teha midagi teistmoodi ja valmiski meil plaan, et ründame teda kui ajakirjanikud.

Tuuli tuli minu poole, et saaksime koos ettevalmistusi teha. Hea mõttena tundus, et vahetame soorollid ära – temast saab nõukogude meesajakirjanik ja mina olen Nõukogude sotsialistlik naisstaar.

Tuuli pani selga meesterõivad ning tegi endale ette habeme ja vuntsid. Mind abistas ta meigi tegemisel ning riiete valikul. Sain jalga mingid Tuuli sukapüksid ja seeliku. Pähe panime mulle paruka ning kõrva kõrvarõngad. Nägin välja kui peletis.

Meenus ka lugu, et Piretit kutsuti kunagi miss Jõgevamaa võistlustele. Tahtsime seda ka Piretile meelde tuletada. Rebisime katki ühe mu voodilina ja kirjutasime sinna peale suurelt kirillitsas “Dobro požhalovat Piret – miss Jõgevamaa!”.

Läksime Balti Jaama Piretit ootama.

Kui Piret saabus hakkas peale meie etendus. Loosung käes ründasime Piretit, lasime välklambil välkuda ning Tuuli kisas mulle “Snimai, snimai, snimai...davai!”. Mina pidin filmima. Tuuli hakkas küsima vene keeles küsimusi Piretilt.

Piret oli alguses kohkunud, sest ei tundnud meid sugugi ära. Tahtis põgeneda. Mõne aja pärast aga sai ta aru, kes oleme ning hakkas naerma.

Läksime kolmekesi koos trammile ning laotasime sinna sünnipäevalaua lahti. Pakkusime Piretile vahuveini ja torti. Inimesed vaatasid meid küll kui kloune, kuid olid heatahtlikud. Nii sõitsimegi Narva maanteele, et minna Pireti poole külla.

Seal istusime, sõime ja jõime veel ja oli üks lõpmatult tore ja soe õhtu.

Samasugust soojust ja rõõmu soovin nüüd ka teile, Tuuli perekond.

Christian

Täna sulle see laul

Vanu toredaid jutte

Merit wrote:

Muide, ma nägin ükspäe unes, et sa kutsusid mind Fidel Castro
tantsutüdrukuks ja mina muidugi tulin. Nii et Castro pidas kõnet ja
meie tema taga tegime tantsusamme 'tsikk ja kaks, tsikk ja kaks'.

Me tuleme reedel Tallinnasse.
Lähme siis ükspäe midagi toredat vaatama.

Merit

Tuuli wrote:

Mi bella!

Tead Sa äkki, kust Talnas laenata või osta must italianoparukas poisterahvale? Noh mitte päris Castro küll...

Lasciate mi cantare... con a guitara al mano, lasciate mi cantare la canzone piano-piano...

Tuuli

folk 2007
tuuli ja uudu

16. november

> Nov 2007
> From: tuuli.toomere@mail.ee
> To: martamugur@hotmail.com
> Subject: sünnipääv :)
>
>
> Oi Martake!
>
> Aasta jälle mööda läind ja meitel pidupääv :)
>
> Tuuli

tuuli kevadel 2008

mõned meilikatked kevadest 2008
ei saa neid jagamata jätta
hea on teada, et tuuli oli õnnelik

--------
meil tuulilt 3. aprillil 2008

Meitel on kevad käes ja 17 kraaduskat kohati päeval öökülmade sekka. Seemned on aknalaual mullas ootamas. Traktor kündis Lagedil kõik mudamaadluseks valmis. Rattaga on mõnus kimada linnaski.


--------
meil tuulilt 6. veebruaril 2008

oi martake! nää veebruar ja loen siin sinu uusaasta tervitust. mu läptop muutus imelikus ja postast ajas üle, nii see läks. nina talviselt tatine, aga njah aind korra on suuska-uisku alla saand, ei ole enam talvi meil.

a minu elust: päris palju infot peab ikka kokku ajama maja renomisel. kõik need vee ja küttesüsteemid ja materjalid, lepingud huhh ja kui veel minusugune eluaegne korteriinimene aru saaks, mitu tuba on siis vaja ja mis urakaid ja kuidas. aga muidu on seal ikka hea aura, mõnus puhkus linnast.

saun ja tünn ka ära testitud pikemate kütmiste peale, jõkke ise ei julgenud. korra sai külmetust a vesi ja siuke vinge uisurada siis peegelsile. aga põhitalgutööd veel ootamas.

tuulikene

naerusuine, särasilmne

tuuli - lugematu hulk sõpru-tuttavaid
alati nõu ja jõuga abiks
puid laduma
ära kuulama
diivanil tassi teega

tuuli - kingitused südamest ja ise tehtud
kohtusime imbiga tartu hansapäevade melus 2007
tuuli ei kõhelnud hetkekski,
haaras kaasa tordipõhja, kreemi ja marjad
sünnipäeva- ja teretulemast-tort valmis kõigi silme all



tuuli - lugematu hulk tegemisi ja ettevõtmisi
alati mõne põneva käik
savi voolimas, klaasi maalimas
särke rebestamas ja põimimas
õmblemas ja kodu hubaseks sättimas

tuuli kapp - täis värve ja stiile
tavaline päev kujunes tihtipeale väikeseks karnevaliks
kõik need sallid ja mütsid, pluusid ja ehted olid nii tuuli

tuuli - koogilõhn ja naerulõkerdamine, valmimas kissell ja lauake katab end
tuuli oskas alati sõpru toredate paladega üllatada
kord läks kook gaasiahjus ümber
küll oli nokkimist

tuuli - hommikutelevisioon ja tuhat akent läpparis plinkimas
jutukaaegadel teises maailmas


tuulil külas möödus aeg märkamatult
vägagi meeleolukas oli üks viimaseid käike, 2007. a suvel laulupeo aegu

samas suunas jalutamisest sai külaskäik
teel tegi tuuli mõned fotod toredatest laulupeovaadetest:
mcdonalds oli täis muhu seelikuid ja pastlaid

tuuli juures valmis kook ja kissell
valla aknast päikest ja meretuult

mõnusasse pärastlõunasse sekkusid omapärased naabrid
uurisid tuulilt nii uksest kui aknast veenäitusid
korduvalt ja korduvalt
sellist peab ise nägema


tollest ajast jäigi see mõte mõlkuma, et patarei tänavale asuda
siin on tuuli hea energia
värvilised tassid, kokteiliklaasid ja sinepikarva kohviserviis
tulge külla!!

Tahma-Toomas

Sõitsin trammiga koju, Kalamajja. Olime Tuuliga kokku leppinud, et meisterdame õhtul Tahma-Toomaseid. Tuuliga sai alati kõiksugu põnevaid asju koos teha ja meisterdada – käisime suure loosungiga „ДОБРО ПОЖАЛОВАТ МИСС ЙЫГЕВАМАА!” Piretil rongil vastas (Tuuli kehastas Nõukogude meest, innukat ajakirjanikku ja mina Nõukogude naine – telestaar), Tuuli õpetas mulle, kuidas enda pükse lühemaks teha ning siis loomulikult see õhtu Tahma-Toomastega, millest tahan rääkida.

Koju jõudes olin väsinud ja pikutasin, kui helises telefon ning Tuuli lõbus hääl teatas, et võiksime siis peale hakata. Läksin Tuuli poole. Tuuli kinnitas mulle pähe kaevurilambi, haaras ka ise taskulambi ja läksime mere äärde. Korjasime kõrkjaid ja muid kuivanud taimi. Lõpuks, kui enam midagi kätte ega selga ära ei mahtunud jooksime koos trammi peale, et minu poole minna.

Viskasime kõrkjad ja muu nodi minu toa põrandale ja ühtäkki nägi tuba välja nagu ait. Hakkasime meisterdama. Tuuli tegi kuivanud taimedest kõigepealt ühe tigedailmelise Tahma-Toomase ja siis veel teise. Ka mina valmistasin kaks tükki.

Siis tuli olulisim osa. Tahma-Toomad tuli viia enne südaööd naabrite-tuttavate uste taha, et Toomas siis järgmisel aastal sinna majja ikka prahti ja prügi viiks. Läksime Kalamaja vahele kõndima ja esimeseks ohvriks valisime minu töökaaslase. Hiilisime tagauksest salaja sisse ja vaikse itsitamise saatel panime Toomase ukselingile. See Toomas oli kingaviksiga koos – et ikka eriti must näeks välja. Naerdes jooksime sealt minema uut uksetagust valima.

Kõndisime mööda üht pisikest Kalamaja tänavat. Ühes esimese korruse korteris tundus olevat õhtusöök. Pistsime allesjäänud Toomaste pead akna taha ja jäime ootama, millal neid märgatakse. Lõpuks kostiski ühe naisterahva kõrge hääl. Pereisa tuli akna peale selgust saama, mis tuuseldistega tegu on. Tuuli seletas lahkelt Tahma-Toomaste loo ja küsis muu hulgas süütult, just nii nagu tal kombeks oli, et kas ka pereisa ei taha ühte Toomast endale majja võtta. Pereisa oli meelitatud ja haaras ühe Toomastest kätte. Kõrge häälega daam aga hüüdis ehmunult: „Ei mingeid Toomaseid! Mina ei jaksa nii palju koristada!”

Naerdes jooksime edasi, järgmisele tänavale Kalamajas. Nii see Tuuli mu südames ongi – rõõmsa ja naervana.

Christian

Värske supivärk

Igati ajakohane kirjavahetus eelmisest kevadest:

Terekest!

Kevadiseks kosutuseks saadan mõned umbrohuhõrgutiste retseptid.
Toorainet peaks ju jaguma. Nii, et jõudu katsetamisel : )

Tuuli

Nõgesesupp

Komponendid:

1 l (kergelt kokkuvajutatud) nõgeselehti, 2 sl võid, 3 sl jahu, 1 dl vett + 2 leemekuubikut, 5 dl piima või 10%-list rõõska koort, soola ja valget pipart, 2 keedetud muna, 4 sl paksu hapukoort, kaunistuseks väikesi noori kortslehti.

Valmistamine:

Kupata nõgesed, nõruta ja haki. Sulata või keedunõu põhjas, kuumuta jahu 5 minutit madalal kuumusel, ära lase pruunistuda. Lisa segades vedelik ja hakitud nõges, maitsesta ja lase keema tõusta. Lisa supisse hakitud keedumuna, lusikatäis hapukoort ja kaunistuseks tillukesi kortslehti. Juurde võid serveerida ka rukkileiba, mille katteks on kodujuust rediseviilude ja murulauguga.

Ja minu vastus:

Tänud! Me just täna sõime naadisuppi - praetud peekoniribad, kanapuljong, kartuliviilud, natuke jahukastet paksenduseks ja lõpuks mõneks minutiks peeneks hakitud naadipoegi sisse. Ausõna, väga hea supp on. Hapukoort peale ja hakitud muna sisse. Nurmenukud kuivavad laual talviseks teeks, hommikuti sööme leival hakitud lauku soola ja hapukoorega.

Jõeääre koristustalgud

Tuuli sõbrad tegid väikse koristusaktsiooni Piritajõe kurvas kohas. Üks pilt on rohkem kui 1000 sõna. Aga me teadsime ja tundsime, et Tuuli oli samuti seal meiega.
Kindlasti ei jäänud see meie viimaseks ürituseks Tuuliga.

Kallid Tuuli sõbrad!

Mõni hetk on elus valusam kui teine,
mõni hetk on kohe väga, väga valus.
Täname Teid kõiki toetuse eest!

Tuuli vanemad

Ta on kaugel
Ometi nagu ta toimetaks toas,
tõstaks aeg-ajalt asju,
lehitseks raamatut.
kohendaks patja.

Tema valgusekehast
ruumi on jäänud jälg.
.
Vaimne reliikvia
D.Kareva

Kiri Askolt

Hei,

Puutusin kah Tuuliga ülikooli ajal interneti Eesti jututubade
ringkondades kokku -- mmm.... need kuldsed 90ndad... Tuuli oli seal
üks eredamaid pärle. Sain alles möödunud neljapäeval (18.04.2008)
teada, et just see Tuuli oli see, kes Pirita jõele jäi. Mõtted
liikusid üsna sügavatele nostalgilistele radadele. Ühtlasi tuvastasin,
et mul vee Virtual Citys konto alles ja messageboxis on alles kaks
teadet, üks neist... Tuulilt (alias Michelle). Ma ei suuda enam
meenutada, kas see oli 2001 või 2005 kui ma sedasi samamoodi sinna
sisse checkisin ja ta selle kirjutas (seal on näha kuupäev, aga mitte
aasta):

Vaatasin ka moomin.ee jutukasse sisse. Seal küll mul mingit kontot enam ammu alles ei ole, aga siiski õnnestus näha, mis Tuuli motoks oli:

Ma usun, et Tuuli suutis oma motot "Säilitada oma kestvat hingerahu ja olla endiselt õnnelik" järgida kogu oma elu.

Asko

Kiri Marialt

Tere!

Kirjutasin mõned read, mille saaks blogisse lisada. Eks neid jutte Tuuliga oli meil rõõmsamaid ja kurvemaid. Jagas tema vahel mulle oma rõõme ja muresid, vahel mina talle. Tal jäi nii palju veel tegemata. Aga ta jõudis ka väga palju tehtud.

------------------------

Mina aga meenutan viimast korda, mil Tuulit nägin. See oli talve hakul 2007, jõulude aegu. Ta tuli mulle oma elukaaslasega külla ja tõi mu lastele jõhvikaid ning pärnaõisi, kuna mul olid tirtsud natuke tõbised. Pärnaõied olid sellises pruunis takuses kotis, seotud kinni paelaga, mille otsas olevate nupukeste taha olid lükitud kuivanud sidrunilõigud. Originaalsusest ei tulnud Tuulil iial puudus. Ja südamlikkusest ning empaatiast samuti mitte.

Eelmisel kevadel käisin tal Tallinnas kodus külas. Mereäärne väike majake. Nii teistmoodi võrreldes Tuuli lapsepõlvekoduga. Ometi ääretult hubane ja armas. Ta oli käinud Lõuna-Aafrikas, vaatasime tal köögis rippuvaid fotosid (jällegi väga originaalsed), ta pakkus meile teed. Just Tuuli oli see, kes õpetas mind karamelliteed armastama. Tol õhtul me jäime vist siiski mingit muud teed. Ma ei mäleta, mis see oli, aga maitses hea. Aga ehk oleks maitsnud tol hetkel ka Papa Kiire pakutud kohv hea, sest see õhtu väikeses puumajas loojuva päikese kumas Tuuliga vaikselt juteldes oli midagi erilist. Õhtu oli jahe, ta ise oli pisut tõbine ja oli just arsti juures käinud. Kui tagasi hakkasime jalutama, otsis ta mulle kapist ühe oma kampsuni selga. Jalutasime Raekoja platsini, kus ta kohtas üht oma sõpra. Neid oli tal ilmselt igas Eesti nurgas.

Mäletan, kuidas Tuuli mind alati torkis tagant olema ennastkehtestavam ja ütlema oma arvamust välja. Ta oli vist väikesel viisil ka naisõiguslane. :) Ta võis mind oma jutuga marru ajada, aga see oli asja eest. Ja aitas!

Tuuli käis pikka aega bailatinos. Saime ühel DanceActi Practice Nightil kokku. mõnus oli. Olin varem selline arake, tol õhtul aga kaifisin kõike. Esinemist, sõpradega jututamist. Tuuliga õõtsusime lava taga veel laval olevate esinejate muusika rütmis. Nii palju, kui mina tean, on Tuuli enamasti ikka üht otsa pidi tantsimisega juba aastaid seotud olnud. Tuulilt ma selle bailatino idee saingi, läksin, proovisin ja tol eluetapil oli mulle bailatino väga vajalik.

Ka mina olen Tuuliga uisutamas käinud. Aastaid tagasi Tartu lauluväljakul. Lisaks jääl uisutamisele meeldis talle ka rulluisutamine. Ta oli ka selles osav.

Mina olen kuulnud Tuulit Valgret laulmas. Ma ei suuda küll meenutada ta häält lauldes, kuid meeles on see, et mõtlesin, et täitsa kena häälega laulab.

Tuuli oli üldse selline inimene, kes küll kukub, kuid tõuseb üles, pühib ja rapsib end natuke ja laseb rõõmuga edasi.

Aktiivne inimene ja hea organisaator oli. Ikka niimoodi meelestatud, et noh, teeme. Teeme ära. Ei mingit kõhklust.

Tuuli oli see, kes leidis mulle mu esimese ballikleidi. Käisime Fortuuna tänaval second handis ostmas.:) Ta oli üldse vahva tüdruk ses suhtes, et ta ei olnud mingi arrogant või kaubamärkide tagaajaja. Ta oli loomult originaalne. Ta ei tahtnud seda ehk olla, aga ta lihtsalt... oli.

Kõige kummalisem on see, et olles tugev ja särav, oli Tuuli ometi hell, südamlik ja õiglane. Ta ei olnud selline inimene, kes oleks midagi teinud sellepärast, et ise plusspunkte koguda, ta tegi sellepärast, et ta võttis hingega tuld.

Mulle ja mu lastele jääb Tuulit alati meenutama tema kingitud roheline konn. Selline muhe ja armas, kuid suuga, mis käib lukku ja hoiab endas palju vahvaid väikeste tüdrukute saladusi varjul.

Maria

Oi Tuuli!

Minu esimesed pildikillud on Tuulist pärit 97 aasta sügisest. Talle meeldis väga sahistada kollastes lehtedes ja nii saigi Toomel pisut lehti pillutud.

Tuuli oli alati reipalt käpp uiskama. Tuuli kireks oli uisutamine ja tema oli minu õpetajaks. Panin esimest korda uisud jalga Jeti hallis 2002 talvel, kuhu sattusime mitmel-mitmel korral järgnenud talvedel ja kevadetel. Sellega on palju kirkaid hetki nendest uiskamisele väljsõitudest bussiga nr 15 või siis trammiga. Nii nagu pildil näha, käest kinni, aitas tema minu esimesi uisusamme libistama.

Tuuliga sai üldse igasuguseid asju tehtud: lisaks uisutamisele meeldis talle meeletult tantsimine, talle meeldis teha lumel lumeingleid, sõita liftiga hotellide kõrgemaile korrustele.



Viimati istusime Tuuliga pubis 2006 aastal. Sealt on ka minu viimased pildikillud temast.

Luikede järv jääballetina!

Siin on video, mida Bibi allpool mainis - Tuuli on uisusuperstaar, Sombik filmis: luikede järv jääballetina!

Ikka ja jälle Tuuliga uisujääl

Siin Saartneeme juures, kevadisel merel, tekkis mõte, et uisutaks õige üle mere Mohnile.. Aga rüsivallid tulid ette ja matkakott oli ka kaasa pakkimata - no ikka pikk maa ju Mohnile sealt Käsmust:)
Ma arvan, et see oligi Tuuli kes süstis järjekindlalt juba ammu-ammu Tartus minusse uisutamispisikut - et läki uisuväljakutele piruette tegema. Mmmm, ma loodan et Sombik leiab üles ja saab kuhugile üles riputada uisusuperstaar Tuuli filmiklipi, mis mind toona tõeliselt ära võlus ja inspireeris...:)
Ja ühel ilusal tõeliselt külmal talvepäeval tormas mu koduväravast sisse äsja Tallinnast saabunud elevil kamp - ikka selleks, et Laukasoo pikilaugastel uisulustida. Kas olete proovinud kui vahva see on?

Soovid

Esimene pilt. Minu pildid Tuulist on Tallinna korteris, mida me aastaid tagasi jagasime, seetõttu saan neid üles panna edaspidi. Leidsin aga oma e-postkastist Tuuli jõulukaardi mulle. Sellel on kirjas: täitku ingel kõik sinu salasoovid:)
Mul on tunne, et see sobib Tuuli blogi alustamiseks.