See blogi on pühendatud Tuulile. Tuuli hukkus 5. aprillil 2008. aastal, kui ta koos kahe sõbraga Pirita jõel kanuusõitu tegi. Tuuli tõi meie ellu sära ja naeru, soojust ja kallistusi, vaimukaid ideid ja üllatusi, hoogu ja seiklusi, erksaid mõttevahetusi, toetust ja õlatunnet. Ta andis meile oskust näha maailmas ilusat ja olulist ning julgust osaleda selles. Siia on kogutud hetked temaga, mis on meie elu helgemaks teinud ja edasi teevad.
6.2.09
25.12.08
Tuuli oli koduskäimas
Tuuli oli raamaturiiuli juures midagi otsimas. Minu küsimise peale, mida otsid, vastas ta, et oma rohelise kanuu passi. Jõudsin küsida , kuidas Sul läheb? Mille peale ta vastas Ok! Kuid see viimane üritus ei tulnud mul kahjuks kõige paremini välja.
..... ja lõppenud see külaskäik oligi, nii põgus kuid siiski enne jõule.
Minul, emana, oli sellest OK!-ist nii hea meel, et oleks tööl tahtnud kõigile hõisata, Minu tütrel läheb hästi! Jagan siinkohal teiega oma rõõmusõnumit, Tuulil on kõik ikkagi Ok!
Nii me emad oleme, tahame loota ikka, et lastel läheks hästi ja kui muidu teateid ei saa, siis kas või läbi unenäo.(tavaliselt ma unenägusid ei näe või ei mäleta)
Ja nüüd ma nii mõtlengi, elan usus, et Tuulile valiti kõrgemalt poolt välja parim elulugu ja tal on kindlasti teispoolsuses palju korda saata, ju teda oli sinna enam vaja kui meile. Kuid ei saa üle ega ümber küsimusest miks? Miks?
Mina, ei suuda juhtunuga ikka harjuda, mõtetes arutan endiselt elu-olulisi küsimusi läbi nii Tuuli kui Taaviga, nagu varem. Tõtt öelda mõtlen Tuulile enamgi kui aasta tagasi(kogu aeg oli ju nii kiire ja rutt).
Kui väga ma tema järele igatsen.
Kui Taavi on külas käimas, lauda kattes jääb näppude vahele peaaegu alati 4 taldrikut j.n.e.. Harjumuse jõud on suur.
Kuid eluga tuleb edasi minna.
Olge tublid, püüdke enam märgata armsaid inimesi, kes on teie ümber.
Teid kõiki tervitades ja head käekäiku soovides
Tuuli ema
Jõulu esimesel pühal 2008
..... ja lõppenud see külaskäik oligi, nii põgus kuid siiski enne jõule.
Minul, emana, oli sellest OK!-ist nii hea meel, et oleks tööl tahtnud kõigile hõisata, Minu tütrel läheb hästi! Jagan siinkohal teiega oma rõõmusõnumit, Tuulil on kõik ikkagi Ok!
Nii me emad oleme, tahame loota ikka, et lastel läheks hästi ja kui muidu teateid ei saa, siis kas või läbi unenäo.(tavaliselt ma unenägusid ei näe või ei mäleta)
Ja nüüd ma nii mõtlengi, elan usus, et Tuulile valiti kõrgemalt poolt välja parim elulugu ja tal on kindlasti teispoolsuses palju korda saata, ju teda oli sinna enam vaja kui meile. Kuid ei saa üle ega ümber küsimusest miks? Miks?
Mina, ei suuda juhtunuga ikka harjuda, mõtetes arutan endiselt elu-olulisi küsimusi läbi nii Tuuli kui Taaviga, nagu varem. Tõtt öelda mõtlen Tuulile enamgi kui aasta tagasi(kogu aeg oli ju nii kiire ja rutt).
Kui väga ma tema järele igatsen.
Kui Taavi on külas käimas, lauda kattes jääb näppude vahele peaaegu alati 4 taldrikut j.n.e.. Harjumuse jõud on suur.
Kuid eluga tuleb edasi minna.
Olge tublid, püüdke enam märgata armsaid inimesi, kes on teie ümber.
Teid kõiki tervitades ja head käekäiku soovides
Tuuli ema
Jõulu esimesel pühal 2008
24.12.08
23.12.08
Miss Jõgevamaa
Pühapäeval möödus täpselt aasta, mil tegime Tuuliga Tahma-Toomaseid ja sel aastal, kui olin taaskord nukke sõpradega valmistamas mõtlesin Tuuli peale. Üldse mõtlen temale sageli ja vahetevahel me räägime. Kõige sagedamini unes, kuid vahetevahel ka siis, kui teen midagi, milles tema osaline on olnud ja on.
Tuli meelde lubadus, et pidin kirjutama loost, kus Tuuliga käisime Piretit tema sünnipäeval õnnitlemas ja nüüd tahan enda lubaduse täita.
Oli taaskord külmavõitu pime õhtu, kui Tuuli helistas ja uuris, et kuidas me saaksime Piretit tema sünnipäeval meeles pidada. Tegin ettepaneku, et läheme teda rongile vastu võtma kuna oli teada, et ta pidi õhtul Jõgevamaalt, vanemate juurest tulema. Arutlesime telefonis, et võiks teha midagi teistmoodi ja valmiski meil plaan, et ründame teda kui ajakirjanikud.
Tuuli tuli minu poole, et saaksime koos ettevalmistusi teha. Hea mõttena tundus, et vahetame soorollid ära – temast saab nõukogude meesajakirjanik ja mina olen Nõukogude sotsialistlik naisstaar.
Tuuli pani selga meesterõivad ning tegi endale ette habeme ja vuntsid. Mind abistas ta meigi tegemisel ning riiete valikul. Sain jalga mingid Tuuli sukapüksid ja seeliku. Pähe panime mulle paruka ning kõrva kõrvarõngad. Nägin välja kui peletis.
Meenus ka lugu, et Piretit kutsuti kunagi miss Jõgevamaa võistlustele. Tahtsime seda ka Piretile meelde tuletada. Rebisime katki ühe mu voodilina ja kirjutasime sinna peale suurelt kirillitsas “Dobro požhalovat Piret – miss Jõgevamaa!”.
Läksime Balti Jaama Piretit ootama.
Kui Piret saabus hakkas peale meie etendus. Loosung käes ründasime Piretit, lasime välklambil välkuda ning Tuuli kisas mulle “Snimai, snimai, snimai...davai!”. Mina pidin filmima. Tuuli hakkas küsima vene keeles küsimusi Piretilt.
Piret oli alguses kohkunud, sest ei tundnud meid sugugi ära. Tahtis põgeneda. Mõne aja pärast aga sai ta aru, kes oleme ning hakkas naerma.
Läksime kolmekesi koos trammile ning laotasime sinna sünnipäevalaua lahti. Pakkusime Piretile vahuveini ja torti. Inimesed vaatasid meid küll kui kloune, kuid olid heatahtlikud. Nii sõitsimegi Narva maanteele, et minna Pireti poole külla.
Seal istusime, sõime ja jõime veel ja oli üks lõpmatult tore ja soe õhtu.
Samasugust soojust ja rõõmu soovin nüüd ka teile, Tuuli perekond.
Christian
Tuli meelde lubadus, et pidin kirjutama loost, kus Tuuliga käisime Piretit tema sünnipäeval õnnitlemas ja nüüd tahan enda lubaduse täita.
Oli taaskord külmavõitu pime õhtu, kui Tuuli helistas ja uuris, et kuidas me saaksime Piretit tema sünnipäeval meeles pidada. Tegin ettepaneku, et läheme teda rongile vastu võtma kuna oli teada, et ta pidi õhtul Jõgevamaalt, vanemate juurest tulema. Arutlesime telefonis, et võiks teha midagi teistmoodi ja valmiski meil plaan, et ründame teda kui ajakirjanikud.
Tuuli tuli minu poole, et saaksime koos ettevalmistusi teha. Hea mõttena tundus, et vahetame soorollid ära – temast saab nõukogude meesajakirjanik ja mina olen Nõukogude sotsialistlik naisstaar.
Tuuli pani selga meesterõivad ning tegi endale ette habeme ja vuntsid. Mind abistas ta meigi tegemisel ning riiete valikul. Sain jalga mingid Tuuli sukapüksid ja seeliku. Pähe panime mulle paruka ning kõrva kõrvarõngad. Nägin välja kui peletis.
Meenus ka lugu, et Piretit kutsuti kunagi miss Jõgevamaa võistlustele. Tahtsime seda ka Piretile meelde tuletada. Rebisime katki ühe mu voodilina ja kirjutasime sinna peale suurelt kirillitsas “Dobro požhalovat Piret – miss Jõgevamaa!”.
Läksime Balti Jaama Piretit ootama.
Kui Piret saabus hakkas peale meie etendus. Loosung käes ründasime Piretit, lasime välklambil välkuda ning Tuuli kisas mulle “Snimai, snimai, snimai...davai!”. Mina pidin filmima. Tuuli hakkas küsima vene keeles küsimusi Piretilt.
Piret oli alguses kohkunud, sest ei tundnud meid sugugi ära. Tahtis põgeneda. Mõne aja pärast aga sai ta aru, kes oleme ning hakkas naerma.
Läksime kolmekesi koos trammile ning laotasime sinna sünnipäevalaua lahti. Pakkusime Piretile vahuveini ja torti. Inimesed vaatasid meid küll kui kloune, kuid olid heatahtlikud. Nii sõitsimegi Narva maanteele, et minna Pireti poole külla.
Seal istusime, sõime ja jõime veel ja oli üks lõpmatult tore ja soe õhtu.
Samasugust soojust ja rõõmu soovin nüüd ka teile, Tuuli perekond.
Christian
16.11.08
Vanu toredaid jutte
Merit wrote:
Muide, ma nägin ükspäe unes, et sa kutsusid mind Fidel Castro
tantsutüdrukuks ja mina muidugi tulin. Nii et Castro pidas kõnet ja
meie tema taga tegime tantsusamme 'tsikk ja kaks, tsikk ja kaks'.
Me tuleme reedel Tallinnasse.
Lähme siis ükspäe midagi toredat vaatama.
Merit
Tuuli wrote:
Mi bella!
Tead Sa äkki, kust Talnas laenata või osta must italianoparukas poisterahvale? Noh mitte päris Castro küll...
Lasciate mi cantare... con a guitara al mano, lasciate mi cantare la canzone piano-piano...
Tuuli
Muide, ma nägin ükspäe unes, et sa kutsusid mind Fidel Castro
tantsutüdrukuks ja mina muidugi tulin. Nii et Castro pidas kõnet ja
meie tema taga tegime tantsusamme 'tsikk ja kaks, tsikk ja kaks'.
Me tuleme reedel Tallinnasse.
Lähme siis ükspäe midagi toredat vaatama.
Merit
Tuuli wrote:
Mi bella!
Tead Sa äkki, kust Talnas laenata või osta must italianoparukas poisterahvale? Noh mitte päris Castro küll...
Lasciate mi cantare... con a guitara al mano, lasciate mi cantare la canzone piano-piano...
Tuuli
Subscribe to:
Posts (Atom)

