näen tuulit unes. ja sellest hoolimata et unes ju, haarab sydant suur valu ja igatsus. üritan temani ulatuda, aga ei õnnestu. samas on teda hea meel näha. sest ta on alati reipas tujus. esimene kord läbi eriti ereda valguse.
avastasin et külalise tulemusena oli tuuli sinisel tassil kõrv ära tulnud, kurb. aga serviisi hoian eriti. kui silmanurgast märkasin, et riiulist kann puudu oli, hüppasin ehmatusest. siiski alles, oli harukordse kasutamise järel kuivamas.
naabrimees olevat tuuliga hästi läbi saanud. eile öösel avas seadus korteriukse ja sealt ta leiti. naabrid olid kõik puhkustel, ja imestasid kui naastes kiri ikka postkastis oli. uksepraost paistis gaasipliidi kõrge leek, hea et niigi hästi läks.
30.6.09
25.12.08
Tuuli oli koduskäimas
Tuuli oli raamaturiiuli juures midagi otsimas. Minu küsimise peale, mida otsid, vastas ta, et oma rohelise kanuu passi. Jõudsin küsida , kuidas Sul läheb? Mille peale ta vastas Ok! Kuid see viimane üritus ei tulnud mul kahjuks kõige paremini välja.
..... ja lõppenud see külaskäik oligi, nii põgus kuid siiski enne jõule.
Minul, emana, oli sellest OK!-ist nii hea meel, et oleks tööl tahtnud kõigile hõisata, Minu tütrel läheb hästi! Jagan siinkohal teiega oma rõõmusõnumit, Tuulil on kõik ikkagi Ok!
Nii me emad oleme, tahame loota ikka, et lastel läheks hästi ja kui muidu teateid ei saa, siis kas või läbi unenäo.(tavaliselt ma unenägusid ei näe või ei mäleta)
Ja nüüd ma nii mõtlengi, elan usus, et Tuulile valiti kõrgemalt poolt välja parim elulugu ja tal on kindlasti teispoolsuses palju korda saata, ju teda oli sinna enam vaja kui meile. Kuid ei saa üle ega ümber küsimusest miks? Miks?
Mina, ei suuda juhtunuga ikka harjuda, mõtetes arutan endiselt elu-olulisi küsimusi läbi nii Tuuli kui Taaviga, nagu varem. Tõtt öelda mõtlen Tuulile enamgi kui aasta tagasi(kogu aeg oli ju nii kiire ja rutt).
Kui väga ma tema järele igatsen.
Kui Taavi on külas käimas, lauda kattes jääb näppude vahele peaaegu alati 4 taldrikut j.n.e.. Harjumuse jõud on suur.
Kuid eluga tuleb edasi minna.
Olge tublid, püüdke enam märgata armsaid inimesi, kes on teie ümber.
Teid kõiki tervitades ja head käekäiku soovides
Tuuli ema
Jõulu esimesel pühal 2008
..... ja lõppenud see külaskäik oligi, nii põgus kuid siiski enne jõule.
Minul, emana, oli sellest OK!-ist nii hea meel, et oleks tööl tahtnud kõigile hõisata, Minu tütrel läheb hästi! Jagan siinkohal teiega oma rõõmusõnumit, Tuulil on kõik ikkagi Ok!
Nii me emad oleme, tahame loota ikka, et lastel läheks hästi ja kui muidu teateid ei saa, siis kas või läbi unenäo.(tavaliselt ma unenägusid ei näe või ei mäleta)
Ja nüüd ma nii mõtlengi, elan usus, et Tuulile valiti kõrgemalt poolt välja parim elulugu ja tal on kindlasti teispoolsuses palju korda saata, ju teda oli sinna enam vaja kui meile. Kuid ei saa üle ega ümber küsimusest miks? Miks?
Mina, ei suuda juhtunuga ikka harjuda, mõtetes arutan endiselt elu-olulisi küsimusi läbi nii Tuuli kui Taaviga, nagu varem. Tõtt öelda mõtlen Tuulile enamgi kui aasta tagasi(kogu aeg oli ju nii kiire ja rutt).
Kui väga ma tema järele igatsen.
Kui Taavi on külas käimas, lauda kattes jääb näppude vahele peaaegu alati 4 taldrikut j.n.e.. Harjumuse jõud on suur.
Kuid eluga tuleb edasi minna.
Olge tublid, püüdke enam märgata armsaid inimesi, kes on teie ümber.
Teid kõiki tervitades ja head käekäiku soovides
Tuuli ema
Jõulu esimesel pühal 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)